Induksjon (igangsetting) av fødsel
Induksjon (igangsetting av fødselen) blir alltid gjort på bakgrunn av en grundig vurdering, og blir bare anbefalt når dette blir vurdert som den beste behandlingen for mor og/eller barn.
Utgangspunktet for all fødselshjelp er å legge til rette for et best mulig utfall for mor og barn. At fødselen starter av seg selv rundt termin (mellom svangerskapsuke 37 og 42), er vanligvis det som gir enklest fødselsforløp. Men av og til oppstår det tilstander i svangerskapet som gjør det nødvendig for mor og/eller barn å sette i gang fødselen før den starter av seg selv, for å unngå mulige alvorlige komplikasjoner.
De vanligste årsakene til dette er høyt blodtrykk/svangerskapsforgiftning, diabetes/svangerskapsdiabetes, og langsom fostervekst (lite barn). Alder over 38 år er også medvirkende. I tillegg anbefaler vi igangsetting til alle som ikke har født 11 dager etter ultralydtermin (42 uker).
Hvor lang tid tar det?
Det er vanskelig å vite hvor lang tid en induksjon vil ta. Om din fødsel blir satt i gang, bør du innstille deg på at det kan ta tid før fødselen starter og du føder. For noen kvinner kan det ta flere dager, mens for andre går det raskere. Faktorer som spiller inn er blant annet antall svangerskapsuker ved tidspunktet for igangsetting, om du har født tidligere, allerede startet med rier, eller om fostervannet har gått.
Henvising og vurdering
Du må alltid ha henvising fra fastlege eller jordmor i primærhelsetjenesten for å bli vurdert ved fødeavdelingen om fødselen bør settes i gang. Ved akutte situasjoner kan du kontakte fødeavdelingen direkte. Om mulig – ring alltid til fødeavdelingen før du drar.
Før
Trivselskontroll uke 41
Alle gravide får tilbud om trivselskontroll på svangerskapspoliklinikken. Denne utføres 4–7 dager etter ultralydtermin hvis du ellers er uten risiko, og tidligere hvis du har noe høyere risiko (høy BMI, tidligere lite barn, IVF eller lignende).
Jordmor på helsestasjon henviser til denne kontrollen. Trivselskontrollen kan avtales til første virkedag som er praktisk gjennomførbarn for kvinnen og sykehuset.
Overtidskontroll (> 42 uker)
Om du ikke føder innen svangerskapsuke 42, vil jordmor/lege som følger deg i svangerskapet informere deg om når og hvor du skal til overtidsvurdering.
Vuolde
Iešguđetlágan vuolggaheamit riegádahttima
Dat leat iešguđetlágan vuogit movt hoahpuhit riegádahttimiid. Dat lea olbmos olbmui makkár vuohki válljejuvvo.
Áhpehisvuođa vuolde lea mánágoahtečotta starggas ja máŋga sentimehtera guhku. Dađi mielde go riegádahttin lahkona saddá mánágoahtečotta dipmat ja oanehit, ja álgá rahpasit.
Doavttir dahje sealgeadni/jorttamora váldá gynekologašiskosa meroštallan dihte movt lea buoremus bidjat riegádahttima johtui. Sii isket leago láddanmannolat álgán.
Govva čájeha láttatkeahtes mánágoahtečoddaga/mormunn. Mormunnen ii leat álgán rahpasit ja assi lea assái ja láttakeahttá, nugo dábálaččat lea ovdal go riegádahttin álgá.
Govva čájeha láddatkeahttá mánágoahtečoddaga / mánágoahtenjálmmi gos oaidnit máná oaivi deaddása mánágoahtečoddaga vuostá mii lea leabbanan ja álgán rahpasit.
Easka maŋŋel iskkadeami sáhttá árvvoštallat makkár vuohki lea buoremus álggahit riegádahttima. Jus ii leat mánágoahtečotta láddan de ferte vuos bidjat doaimma mii láddada mánágoahtečoddaga. Jus mánágoahtečotta lea láddan de válljejuvvo doaibma mii ávttaid bidjá johtui.
Foley-kateter lea litna gummešláŋga mii dábálaččat geavahuvvo gurret cissa gužžaráhkus (kateterisering).
Mii dáhpáhuvvá dikšuma vuolde?
Kateter coggojuvvo mánágoahtái cinni čađa mánágoahtečoddaga čađa. Go kateter lea sajis, devdojuvvo ráinnas/steriila čáhci balloŋŋii mii lea kateter geažis. Okta oassi gummašláŋgas geaigá veaháš olggos cinnis. Dat biddjo gitta du juolgái liibmabáttiin, ja dat ii hehtte dábálaš lihkadeami ja hivsset mannama. Lea dábálaš ahte boahtá golggus mas lea veaháš čielga varra seaguhuvvon maŋŋel go kateter lea biddjon.
Movt doaibmá kateter?
Baloŋggas leat guokte doaimma; doallat katetera sajis ja láddadit mánágoahtečoddaga ovdal riegádahttima. Unohastin ja deaddu baloŋggas mánágoahtečoddaga vuostá daguha ahte prostaglandin hormona luovvana. Prostaglandin láddada mánágoahtečoddaga.
Man guhka bistá dikšun?
Don sáhtát vuolgit ruoktot go kateter lea biddjon sadjái. Jus dus dahje mánás lea dilli mii gáibida bearráigeahču, árvvoštallo sisačáliheapmi buohccevissui.
Lea dábálaš ahte balloŋŋa lea siste sullii jándora. Doavttir árvvoštallá man guhka dus galgá balloŋŋa orrut siste, ja son addá dieđu dan birra dutnje. Maŋŋelaš go kateter lea biddjon sáhtát dovdat gaikkáhallama mánágoađis. Dat gaikkáhallamat rievddadit man garrasat leat, ja sáhttet bákčasat. Dat sáhttet bistit máŋga diimmu. Muhttimiin sáhttet álggahit riegádahttinávttaid ja riegádahttima.
Ovdal go vuolggat ruoktot oaččut dieđu movt galggat jus kateter gahččá olggos go leat ollen ruoktot, ja goas galggat fas deike viidáset divššu oažžut.
Mihttu dáinna divššuin lea láddadit mánágoahtečoddaga ja oalgguhit mánágoahtečoddaga gaikkáhallat/čoahkkái geassit ja ávttaid oažžut. Diesa geavahit Prostaglandin hormona mii ráhkaduvvo syntehtalaččat. Prostaglandin sáhttá biddjot cinnái dahje oaččot tableahta maid njielat.
Mii dáhpáhuvvá divššu vuolde?
Dan divššu vuolde leat don sisačálihuvvon buohccevissui. Ovdal dikšu álgá iská doavttir/sealgeeadni/jorttamora du cinni iskan dihte man guhkki mánágoahtečotta lea, man sajis, man dimis lea ja leago rahppasišgoahtán, ja gokko mánná lea čoarvedávttiid gaskkas. (daddjon Bishops score).
Mánás váldo CTG-registrering sihke ovdal - ja divššu vuolde. CTG (carditokografi) elektronisk elektrovnnalaš goziheapmi máná váimmu coahkkima ja - doaimma, dasa lassin vel eatni áktadoaimma. Dat váldo álot ođđa CTG-registreren ovdal juohke ođđa prostaglandin dosa. Doavttir árvvoštallá maid galgá go ultrajietnaiskkus váldot mánás ovdal dikšu álgá.
Jus oaččut dálkasa cinnái ávžžuhuvvot don gurret gužžarágu. Go dálkasat leat ožžon fertet veallát seaŋggas vuoi ii gáhča olggos.
Man guhka bistá dikšu?
Juohke njealját ja guđat diimmu gaska árvvoštallo dikšu, árvvoštallet leago ávkin mánágoahtečoddagii nu lea jurddašuvvon. Álget go ávttat/čoahkkáigaikkáhallamat, ja dađistaga árvvoštallet man garrasat ja man dávjá ávttat bohtet.
Dat addo ođđa dosa prostaglandin juohke njealját ja guđat diimmu gaska dassážii go mánágoahtečotta láddan lea ollašuvvan. Man galle dosa dárbbašuvvot ovdal mánágoahtečotta lea láddan vuolgá nissonolbmos nissonolbmui. Sealgeeadni/jorttamora/doavttir dađistaga árvvoštallá divššu, du ja máná dili. Ja dan vuođul pláne viidáset divššu, čuovvoleami – ja bidjá johtui doaimma.
Muhttin nissonolbmot ožžot dávjá, unohis ovdaávttaid/ mánágoađi čoahkkáigeassimiid dán divššu geažil, vaikko riegádahttin ávttat eai boađe. Vaikko diet čoahkkáigaikkáhallamat eai ráhpásmahtte mánágoahtečoddaga de lea aŋkke deaŧalaš mánágoahtečoddaga láddadeapmái.
Ráigat váhpeseahka – váldit iskosa váhpečázis
Go riegádahttin biddjo johtui oxytocindrypp vugiin, mii adno dávjá seammás go rahpet váhpeseahka “váldet čazi”. Dat dahkko nu ahte sealgeeadni/jorttamora/doavttir ráigá váhpeseahka unna plastihkkafakkážiin vuoi váhpečáhci golgagoahtá. Dat daddjo amniotomi. Dat maid oalgguha ávttaid ja ovdánahtte riegádahttima.
Eatnašat fertejit varrasuotnarevrres (drypp) leat gitta dassážii go mánná lea riegádan. Muhto sáhttá maid dáhpáhuvvat ahte sáhttet unnidit varrasuotnarevre dálkasa dahje heaittihit jus rumaš ieš álgá ráhkadit Oxytocin. Dalle leat rupmašis alddis álgán ávttat doaibmat ja lea alddis Oxytocin.
Go riegádahttin biddjo johtui varrasuotnarevrredálkkodemiin (drypp), de dárkilit bearráigehččet máná váibmocoahkkima ja du áktadoaimma. Don biddjot gitta CTG-áhparáhtti mii čáliha/rregistrere máná váibmocoahkkima, lihkastagaid ja doaimma. CTG (carditokografi) lea elektrovnnalaš goziheapmi máná váibmocoahkkima ja doaimma, ja eatni ávttaid doaibman.
Muhtin dilálašvuođain eai boađe ávttat johtui vaikko oaččut varrasuotnarevrredálkkodeami (drypp). Don sáhtát oažžut ovdaávttaid ja ávttaid mat eai oačču mánágoahtenjálmmi rahpasit dahje eai oačču ovdánit riegádahttima. De sáhttá šaddat váldit bottu dahje heaittihit dálkkodeami. Muhttin nissonolbmot ožžot iešalddis ávttaid maŋŋel go mii leat gidden varrasuotnarevrredálkkodeami (drypp), muhto jus nu ii dáhpáhuva, árvvoštallo ođđasit varrasuotnarevrredálkkodeami (drypp) álgit maŋŋel bottu.
Iešguđetlágan vuolggaheamit riegádahttima
Dat leat iešguđetlágan vuogit movt hoahpuhit riegádahttimiid. Dat lea olbmos olbmui makkár vuohki válljejuvvo.
Áhpehisvuođa vuolde lea mánágoahtečotta starggas ja máŋga sentimehtera guhku. Dađi mielde go riegádahttin lahkona saddá mánágoahtečotta dipmat ja oanehit, ja álgá rahpasit.
Doavttir dahje sealgeadni/jorttamora váldá gynekologašiskosa meroštallan dihte movt lea buoremus bidjat riegádahttima johtui. Sii isket leago láddanmannolat álgán.
Govva čájeha láttatkeahtes mánágoahtečoddaga/mormunn. Mormunnen ii leat álgán rahpasit ja assi lea assái ja láttakeahttá, nugo dábálaččat lea ovdal go riegádahttin álgá.
Govva čájeha láddatkeahttá mánágoahtečoddaga / mánágoahtenjálmmi gos oaidnit máná oaivi deaddása mánágoahtečoddaga vuostá mii lea leabbanan ja álgán rahpasit.
Easka maŋŋel iskkadeami sáhttá árvvoštallat makkár vuohki lea buoremus álggahit riegádahttima. Jus ii leat mánágoahtečotta láddan de ferte vuos bidjat doaimma mii láddada mánágoahtečoddaga. Jus mánágoahtečotta lea láddan de válljejuvvo doaibma mii ávttaid bidjá johtui.
Foley-kateter lea litna gummešláŋga mii dábálaččat geavahuvvo gurret cissa gužžaráhkus (kateterisering).
Mii dáhpáhuvvá dikšuma vuolde?
Kateter coggojuvvo mánágoahtái cinni čađa mánágoahtečoddaga čađa. Go kateter lea sajis, devdojuvvo ráinnas/steriila čáhci balloŋŋii mii lea kateter geažis. Okta oassi gummašláŋgas geaigá veaháš olggos cinnis. Dat biddjo gitta du juolgái liibmabáttiin, ja dat ii hehtte dábálaš lihkadeami ja hivsset mannama. Lea dábálaš ahte boahtá golggus mas lea veaháš čielga varra seaguhuvvon maŋŋel go kateter lea biddjon.
Movt doaibmá kateter?
Baloŋggas leat guokte doaimma; doallat katetera sajis ja láddadit mánágoahtečoddaga ovdal riegádahttima. Unohastin ja deaddu baloŋggas mánágoahtečoddaga vuostá daguha ahte prostaglandin hormona luovvana. Prostaglandin láddada mánágoahtečoddaga.
Man guhka bistá dikšun?
Don sáhtát vuolgit ruoktot go kateter lea biddjon sadjái. Jus dus dahje mánás lea dilli mii gáibida bearráigeahču, árvvoštallo sisačáliheapmi buohccevissui.
Lea dábálaš ahte balloŋŋa lea siste sullii jándora. Doavttir árvvoštallá man guhka dus galgá balloŋŋa orrut siste, ja son addá dieđu dan birra dutnje. Maŋŋelaš go kateter lea biddjon sáhtát dovdat gaikkáhallama mánágoađis. Dat gaikkáhallamat rievddadit man garrasat leat, ja sáhttet bákčasat. Dat sáhttet bistit máŋga diimmu. Muhttimiin sáhttet álggahit riegádahttinávttaid ja riegádahttima.
Ovdal go vuolggat ruoktot oaččut dieđu movt galggat jus kateter gahččá olggos go leat ollen ruoktot, ja goas galggat fas deike viidáset divššu oažžut.
Mihttu dáinna divššuin lea láddadit mánágoahtečoddaga ja oalgguhit mánágoahtečoddaga gaikkáhallat/čoahkkái geassit ja ávttaid oažžut. Diesa geavahit Prostaglandin hormona mii ráhkaduvvo syntehtalaččat. Prostaglandin sáhttá biddjot cinnái dahje oaččot tableahta maid njielat.
Mii dáhpáhuvvá divššu vuolde?
Dan divššu vuolde leat don sisačálihuvvon buohccevissui. Ovdal dikšu álgá iská doavttir/sealgeeadni/jorttamora du cinni iskan dihte man guhkki mánágoahtečotta lea, man sajis, man dimis lea ja leago rahppasišgoahtán, ja gokko mánná lea čoarvedávttiid gaskkas. (daddjon Bishops score).
Mánás váldo CTG-registrering sihke ovdal - ja divššu vuolde. CTG (carditokografi) elektronisk elektrovnnalaš goziheapmi máná váimmu coahkkima ja - doaimma, dasa lassin vel eatni áktadoaimma. Dat váldo álot ođđa CTG-registreren ovdal juohke ođđa prostaglandin dosa. Doavttir árvvoštallá maid galgá go ultrajietnaiskkus váldot mánás ovdal dikšu álgá.
Jus oaččut dálkasa cinnái ávžžuhuvvot don gurret gužžarágu. Go dálkasat leat ožžon fertet veallát seaŋggas vuoi ii gáhča olggos.
Man guhka bistá dikšu?
Juohke njealját ja guđat diimmu gaska árvvoštallo dikšu, árvvoštallet leago ávkin mánágoahtečoddagii nu lea jurddašuvvon. Álget go ávttat/čoahkkáigaikkáhallamat, ja dađistaga árvvoštallet man garrasat ja man dávjá ávttat bohtet.
Dat addo ođđa dosa prostaglandin juohke njealját ja guđat diimmu gaska dassážii go mánágoahtečotta láddan lea ollašuvvan. Man galle dosa dárbbašuvvot ovdal mánágoahtečotta lea láddan vuolgá nissonolbmos nissonolbmui. Sealgeeadni/jorttamora/doavttir dađistaga árvvoštallá divššu, du ja máná dili. Ja dan vuođul pláne viidáset divššu, čuovvoleami – ja bidjá johtui doaimma.
Muhttin nissonolbmot ožžot dávjá, unohis ovdaávttaid/ mánágoađi čoahkkáigeassimiid dán divššu geažil, vaikko riegádahttin ávttat eai boađe. Vaikko diet čoahkkáigaikkáhallamat eai ráhpásmahtte mánágoahtečoddaga de lea aŋkke deaŧalaš mánágoahtečoddaga láddadeapmái.
Ráigat váhpeseahka – váldit iskosa váhpečázis
Go riegádahttin biddjo johtui oxytocindrypp vugiin, mii adno dávjá seammás go rahpet váhpeseahka “váldet čazi”. Dat dahkko nu ahte sealgeeadni/jorttamora/doavttir ráigá váhpeseahka unna plastihkkafakkážiin vuoi váhpečáhci golgagoahtá. Dat daddjo amniotomi. Dat maid oalgguha ávttaid ja ovdánahtte riegádahttima.
Eatnašat fertejit varrasuotnarevrres (drypp) leat gitta dassážii go mánná lea riegádan. Muhto sáhttá maid dáhpáhuvvat ahte sáhttet unnidit varrasuotnarevre dálkasa dahje heaittihit jus rumaš ieš álgá ráhkadit Oxytocin. Dalle leat rupmašis alddis álgán ávttat doaibmat ja lea alddis Oxytocin.
Go riegádahttin biddjo johtui varrasuotnarevrredálkkodemiin (drypp), de dárkilit bearráigehččet máná váibmocoahkkima ja du áktadoaimma. Don biddjot gitta CTG-áhparáhtti mii čáliha/rregistrere máná váibmocoahkkima, lihkastagaid ja doaimma. CTG (carditokografi) lea elektrovnnalaš goziheapmi máná váibmocoahkkima ja doaimma, ja eatni ávttaid doaibman.
Muhtin dilálašvuođain eai boađe ávttat johtui vaikko oaččut varrasuotnarevrredálkkodeami (drypp). Don sáhtát oažžut ovdaávttaid ja ávttaid mat eai oačču mánágoahtenjálmmi rahpasit dahje eai oačču ovdánit riegádahttima. De sáhttá šaddat váldit bottu dahje heaittihit dálkkodeami. Muhttin nissonolbmot ožžot iešalddis ávttaid maŋŋel go mii leat gidden varrasuotnarevrredálkkodeami (drypp), muhto jus nu ii dáhpáhuva, árvvoštallo ođđasit varrasuotnarevrredálkkodeami (drypp) álgit maŋŋel bottu.
Etter
Det kan altså ta flere dager fra induksjonen starter og til fødselen er i gang, men når riene og fødselen har startet vil den som oftest forløpe ukomplisert. Det kan oppleves som at man har hatt en lang fødsel når man er satt i gang.
Om fødselen ikke starter
Om induksjon av fødselen ikke fører frem, eller din og/eller fosterets tilstand krever forløsning, vil legen vurdere om det skal gjøres keisersnitt.
Når vi setter i gang fødselen, vil du og barnet bli tett fulgt opp av jordmor og lege. Undersøkelser og vurderinger vil avgjøre den videre behandlingen. Planen for behandling kan bli endret underveis. Noen ganger er det nødvendig og riktig å utsette den planlagte behandlingen. Det kan være din situasjon, tid på døgnet (natt) eller hensyn til drift som gjør at en slik avgjørelse blir tatt.
Er du usikker eller ikke har forstått planen for behandling, må du snakke med jordmor eller lege. Før du eventuelt reiser hjem, vil du alltid få en avtale om ny kontroll og hvor du skal ta kontakt om situasjonen din endrer seg.
Det er likevel viktig å understreke at ingen som er i aktiv fødsel blir sendt hjem fra sykehuset.
Kontakt
-
Kontakt Kvinne- og fødepost, Sandnessjøen
Oppmøtested
Du finner oss i 4.etasje (etasjen over hovedinngangen). Mor og barn trenger ro og hvile, og har siesta fra kl. 13.00-16.00. Ledsager/far/partner og babyens søsken kan besøke mor etter fødsel.
Helgelandssykehuset Sandnessjøen
Prestmarkvn. 1
8800 Sandnessjøen
Transport
Praktisk informasjon
-
Kontakt Kvinne- og fødepost, Mo i Rana
Oppmøtested
Du finner oss i tredje etasje. Kun ledsager/far/partner og babyens søsken kan besøke mor etter fødsel.
Helgelandssykehuset Mo i Rana
Sjøforsgata 36
8613 Mo i Rana
Transport
Praktisk informasjon